Kultuuri infosüsteemide keskus

www.kis.gov.lv Kultuuri informatsioonisüsteemide keskus on Läti Vabariigi kultuuriministeeriumi alluvuses olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1997. aastal mittetulundusühinguna „Raamatukogude infovõrkude konsortsium". Asutus on umbes kahekümne aasta jooksul muutnud oma staatust ja laiendanud oma põhitegevust ning on saanud üheks juhtivaks institutsiooniks digiteerimise edendamisel Läti kultuurisektoris.

Kultuuri infosüsteemide keskuse ülesanne on koostöös arhiivide, raamatukogude ja muuseumitega säilitada ning teha kättesaadavaks kultuuripärand tulevastele põlvedele, kasutades uusimat info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Teostades ulatuslikke riiklikke ja rahvusvahelisi projekte, varustab Kultuuri infosüsteemide keskus arhiive, raamatukogusid ja muuseume vajalike infotehnoloogiliste vahenditega, kuid pakub ka erinevaid tehnoloogilisi lahendusi mäluasutustes säilitatavate kultuuriväärtuste digiteerimiseks, et tagada kogutud kultuuripärandi säilimine ja kättesaadavus ühiskonnale.

Vabaühendus „Ideju Forums"

www.idejuforums.lv

Vabaühendus „Ideju Forums" on mittetulundusühing, mille asutamise eesmärk oli toetada Läti ühiskonna nägemispuudega inimesi, luues neile lihtsamat juurdepääsu audiomaterjalidele, aga ka üldisemalt edendada läti kirjanduse kättesaadavust digitaalsel kujul Lätis ja kaugemalgi. Vabaühendus edendab laste, noorte, õpilaste ja tudengite huvi kirjanduse ja kultuuri vastu, pakkudes dünaamilist ja kasutajasõbralikku virtuaalset keskkonda, kus lapsed saavad lugeda ilukirjanduslikke tekste, kuulata audiomuinasjutte, olla loomingulised ning veeta oma vaba aega arendavas ja tuvalises keskkonnas. Vabaühenduse eesmärk on propageerida hariduslikke virtuaalseid materjale ning edendada nende kasutamist infotehnoloogiliste lahenduste abil. Vabaühendus on loonud mitmed lastekirjanduse või muul moel arendavaid portaale, aga ka digitaalse e-raamatukogu erivajadustega inimestele ning ka mitmeid mobiilirakendusi.

Vabaühenduse projekte on autasustatud 8 Läti või rahvusvahelise konkursi auhindadega, sealhulgas „MTÜde innovatsiooni auhind 2007", Läti IKT auhind "Platīna Pele 2008", auhind festivalil "Golden Hammer 2008", žürii valik Euroopa meediafestivalil „Prix Europa 2009" uue meedia valdkonnas, Vene Föderatsiooni RUnet auhind.

Läti Rahvusarhiiv

www.arhivi.gov.lv

Läti rahvusarhiiv on kultuurministeeriumi alluvuses olev valitsusasutus, mille ülesanne on ellu viia riiklikku dokumendihalduse ja arhiivinduse poliitikat. 2011 aastal moodustatud rahvusarhiiv on endise riiklike arhiivide süsteemi õigusjärglane. Tegevuse aluseks on 3. märtsil 2010 vastu võetud arhiiviseaduse.

Läti rahvusarhiiv ühendab nelja riiklikku arhiivi (Läti riiklik ajalooarhiiv, Läti riigiarhiiv, Läti riiklik audiovisuaalsete dokumentide arhiiv, Läti riiklik personalidokumentide arhiiv) ning 11 piirkondlikku arhiivi Alūksnes, Cēsises, Daugavpilsis, Jelgavas, Jēkabpilsis, Liepājas, Rēzeknes, Siguldas, Valmieras ja Ventspilsis.
Rahvusarhiiv on Rahvusvahelise arhiivinõukogu (ICA) liige, ms ühendab enam kui 1600 liiget 190 riigist. Rahvusvahelise arhiivinõukogu missioon on edendada dokumendi- ja arhiivihaldust ja inimkonna dokumentaalpärandi kasutamist, vahendada kogemusi, uurimustulemusi, ideid. Läti rahvusarhiivi hoidlates on talletatud enam kui 20 miljonit dokumenti 13-st saj. kuni tänapäevani.

Eesti Rahvusarhiiv

http://www.ra.ee/

Rahvusarhiiv on Eesti riikliku arhiivinduse keskus, mis tegutseb valitsusasutusena haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas. Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv, digitaalarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas. Publitseerimistöö eest vastutab teadus- ja publitseerimisbüroo, arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Arhiivinduse korralduse aluseks on 1. jaanuarist 2012 kehtiv arhiiviseadus.
Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja – kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse.

Rahvusarhiivi kogud hõlmavad 8,8 miljonit säilikut. Juurdepääs avalikele arhivaalidele on vaba ja igaühe õigus. Juurdepääsupiirangud saavad olla kehtestatud ainult avalike huvide või üksikisikute eraelu kaitseks.
Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal - http://www.ra.ee/vau/. Võimalus esitada päringuid, teha otsinguid, sirvida virtuaalset teatmestut ja rohkem kui 12 miljonit digikujutist.

Peterburi info-ja analüüsikeskus

http://iac.spb.ru/en/

Peterburi riiklik ettevõte „Peterburi info- ja analüüsikeskus"tegutseb juba enam kui 30 aastat Peterburi omavalitsuse informatiseerimise ja teabe turvaliselt kättesaadavaks tegemise valdkonnas ning osutab ka kaasaegsete info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiaga seotud teenuseid.

Peterburi info- ja analüüsikeskus tegutseb linna info- ja sidekomitee alluvuses. Komitee töötab välja ja viib ellu informatiseerimise ja info-analüütilisi projekte ja süsteeme, mida linna täitevvõimu asutused kasutavad riigi haldusotsuste vastuvõtmise protsessis. Kõik süsteemid luuakse ja käivitatakse vastavalt uuematele IT suundumustele ja nõuetele, kuid ka vastavalt rahvusvahelistele ja Vene Föderatsioonis kehtivatele standartidele, mis tagab vajaliku turvalisuse.



KAASATUD OSAPOOL

Peterburi arhiivikomitee

http://gov.spb.ru/gov/otrasl/archiv_kom/

Täidesaatva võimu asutus, mis teostab linna poliitikat linna arhiivifondi komplekteerimise, arvestuse pidamise, säilitamise ja kasutamise osas. Komitee üks tähtsamaid ülesandeid on arhiividokumentides sisalduva info väljastamine elanikele, riigi- ja omavalitsusasutustele ning ka erinevatele ühiskondlikele organisatsioonidele. Peterburi arhiivikomitee ühendab seitset riiklikku arhiivi, kus talletatakse kronoloogiliselt, temaatiliselt või infokandja poolest erinevaid Peterburi arhiivifondi kuuluvaid dokumente. Dokumentide säilimise tagab säilituslabor.

Peterburi arhiivikomitee alluvuses olevad arhiivid: